TÄHESÄRA MEREPIIRIL!

Restoran Julie

…on imeline peatuspaik meeliköitvate hetkede nautimiseks. Kauni merevaatega valgusküllases restoranis on võimalik korraldada meeldejäävaid tähtpäevi ning armsaid peresündmusi kuni 100-le külalisele.

Restorani oma köögis valmivad road on lihtsad, kuid maitsemeeli paitavad ning keha turgutavad! Igasse rooga on põimitud killuke helget päikesepaistet ning naeratavat rõõmu!

 

  • ALATES 04.juulist kuni 20. augustini on restoran avatud esmaspäevast neljapäevani ning pühapäeval kella 13.00 – 22.00 ning reedel ja laupäeval kella 13.00 – 23.00. Tellimusi võtame vastu argipäeviti kuni kella 21.30. ning reedel ja laupäeval kella 22.30.

Kui Sa soovid pakkumist võrratule pulmapeole, armsale juubelipidustusele, stiilsele suvepeole, rühma toitlustamisele,  tegusa koolituspäeva kohvipausidele, sauna suupistetele või romantilisele grill-õhtusöögile, küsi palun pakkumist telefonil 44 37 368 või jäta oma soov meile postkasti lepanina@lepanina.ee

Sinu soovidest saab alguse põnev teekond toidumaailma avarustesse!

Iga nimi kannab endas lugu – Lepanina hotellikompleksis asuvate Restoran Julie ning koosolekute maja Markus on oma nime saanud Kabli rannas ehitatud esimeste kaugsõidupurjekate järgi. See on sügav kummardus ajaloole tunnustamaks tegusaid mehi! Häädemeeste koduloo-uurija Tiiu Pukk kirjutab järgmist: “Siinse ranniku meresõidu lugu ulatub sügavale ajalukku. Juba 17. sajandil oli pea kõikidel siinsetel peredel oma paat, millega käidi merel kalal. Enamasti olid need madala põhjaga näägud, millega sõideti rannikuvetes. Peagi aga hakati ehitama suuremaid poordinguid (tekita ühemastiline purjelaev kajutiga, kus meeskond elas ja toitu valmistas – T. P.). Nendega veeti puid ja kive Riiga ja sealt kipsi, rauda ning soola Peterburi ja Rootsi. Esimesed reisid tehti kogenud laevajuhi kiiluvees, kusjuures maa- ja meremärgid peeti hoolega meeles, et edaspidi iseseisvalt sõita. Nende reisidega teeniti majanduslikku tulu ja saadi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi. Soolaveoga said heale järjele Martinsonid Häädemeestelt, Grandid ja Marksonid Kablist, Mihkelsonid Iklast, Veided Heinastest. Nendest meestest kujunes meie rannas laevaehitajate tuumik. Vaja oli suuremaid laevu, leiti, et meri pakub soodsamat äraelamist kui põld ja tarre võib jõukust sigitada. Suurlaevandus arenes hoogsalt Suuremate laevade ehitamise alguseks tuleb lugeda 1861. aastat, kui Gustav Martinson lasi Häädemeeste rannas vette oma 140 nettoregistertonni suuruse purjelaeva Julie. Sellest ajast algas Liivi lahe rannameeste hoogne laevaehitus.”